MONTENEGRO – väike riik, suured elamused

Asukoht: Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel, Aadria mere rannikul.

Naabrid: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo, Albaania

Pealinn: Podgorica

Pindala: u 13 800 km² (umbes 3 korda väiksem kui Eesti)

Rahvaarv: u 620 000 elanikku

Riigikeel: montenegro keel
Teised laialdaselt mõistetavad keeled: serbia, horvaadi, bosnia
Inglise keel on turismipiirkondades laialt kasutusel
Rahaühik: euro (€) (kuigi Montenegro ei kuulu Euroopa Liitu, on euro ametlik maksevahend)

Ajavöönd: Talvel GMT+2
Suvel GMT+3 (sama mis Eestis)

Usuliselt on Montenegro mitmekesine ja salliv. Peamiseks usuks on õigeusk, kuid levinud on ka islam ja katoliiklus, mis peegeldab Balkani piirkonnale omast kultuurilist ja ajaloolist mitmekesisust.

MIS TEEB MONTENEGRO ERILISEKS

Montenegro erilisus seisneb tema kontrastides. See on väike riik, kuid pakub üllatavalt suuri elamusi. Ühe päeva jooksul on võimalik ujuda Aadria mere soojas vees ning juba sama õhtu veeta mägede vahel värskes jaheduses. Dramaatilised mäed, sügavad kanjonid ja kristallselge meri loovad erakordselt fotogeenilise ja meeldejääva keskkonna.

Montenegro on kontrastide maa – siin kohtuvad karm mägimaastik, Vahemere rannik, ajaloolised linnad ja rahulik elutempo. Riik ei ole veel massiturismi poolt täielikult vallutatud, mistõttu on õhkkond autentne ja loomulik. See on paik, kus Balkani külalislahkus ja looduse jõud loovad koos erilise ja kordumatu terviku.

MILLAL REISIDA

Parim aeg Montenegro külastamiseks on mai–juuni ja september. Sel perioodil on ilm soe, kuid mitte liialt kuum ning sobib ideaalselt nii rannapuhkuseks kui ka riigi avastamiseks.

Juuli ja august on kõrghooaeg, mil temperatuurid tõusevad sageli 28–35 °C-ni. Rannikul on sel ajal väga elav, rannad võivad olla rahvarohked ja hinnad veidi kõrgemad, kuid meres ujumiseks ja suvise atmosfääri nautimiseks on see suurepärane aeg.

Kliima on rannikul vahemereline – kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved. Sisemaal ja mägedes on jahedam ning talvel sajab sageli lund, mis loob suurepärased tingimused talispordialadeks.

AVASTA MONTENEGROT

Montenegros leidub erakordselt palju avastamist:

Kotor ja Kotori laht, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on tuntud oma keskaegse arhitektuuri ja dramaatilise lahevaate poolest.

Budva vanalinn koos ajalooliste müüride ja populaarsete randadega.
Durmitori rahvuspark, mis on ideaalne matkamiseks ja looduse nautimiseks.
Tara kanjon, Euroopa sügavaim kanjon, kus saab kogeda võimsaid loodusvaateid ja raftingut.
Sveti Stefan, ikooniline poolsaar, mis on saanud Montenegro sümboliks.
Skadari järv, linnurohke ja rahulik loodusala, mis sobib suurepäraselt loodushuvilistele.

Talveperioodil, detsembrist märtsini, on Montenegro huvitav sihtkoht mäesuusatamise ja talvise looduse nautimiseks. Väiksemad suusakeskused asuvad Durmitori ja Bjelasica piirkonnas, näiteks Kolašinis.

Lisaks saab Montenegros puhata väikestes kuurortides, matkata mägedes, raftida mägijõgedel, avastada kloostreid ja ajaloolisi linnu ning nautida Balkani kööki koos kohalike veinidega. Riigi kõrgeim tipp on Zla Kolata (2534 m), mis asub Albaania piiri lähedal.

INIMESED

Montenegrolased on rahulikud ja väärikad inimesed, keda iseloomustab tugev rahvuslik identiteet ja sügav side oma maa ning kultuuriga. Nad on külalislahked, siirad ja avatud suhtlejad. Elu kulgeb Montenegros aeglasemas tempos. Väärtustatakse loodust, perekonda, head toitu ja pikki vestlusi. Kohalikud oskavad elu nautida ning see rahulik ja tasakaalukas elustiil kandub kiiresti ka külastajatele üle.

KASULIKUD TÄHELEPANEKUD REISIJALE

Ranniku ja mägede vahemaad on lühikesed, mis teeb liikumise mugavaks ja võimaldab ühe reisi jooksul kogeda väga erinevaid maastikke.
Hinnatase on üldiselt soodsam kui Lääne-Euroopas
Turismipiirkondades saab hästi hakkama inglise keelega.
Suvel võivad populaarsemad rannad olla kitsad ja rahvarohked, seetõttu tasub otsida ka väiksemaid ja rahulikumaid randu.
Montenegro on äärmiselt fotogeeniline sihtkoht, seega tasub kaamera alati käepärast hoida.
Montenegrosse saabumisel tuleb end registreerida 24 tunni jooksul (hotellis peatumisel teeb seda hotell, muudel juhtudel tuleb minna politseijaoskonda välismaalaste inspektori (inspector for foreigners) juurde). Politseis registreerimise korral antakse turistile registreerimiskaart, mis tuleb riigist lahkumisel piiril ette näidata. Väiksemates informaalsetes majutuskohtades/kodumajutuses peatudes ei pruugi majutuskoha omanik politseis oma külalisi registreerida, sest siis peab ta riigile ka maksu maksma. Seega on riigist lahkumisel probleemide vältimiseks mõistlik end ise politseis registreerida.