KÜPROS

Rahulik ja päikeseline saar, kus ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Siin on tunda Kreeka, Türgi ja Lähis-Ida kultuuride mõjutusi, mis loovad ainulaadse ja sooja atmosfääri.

Asukoht: Ida-Vahemeres, Euroopa, Aasia ja Aafrika ristumiskohas
Maismaanaabrid: puuduvad
Lähimad riigid (üle mere): Türgi, Kreeka, Süüria, Liibanon
Pealinn: Nikosia – Euroopa ainus tänaseni jagatud pealinn
Rahvaarv: umbes 1,3 miljonit
Pindala: u 9 250 km² (ligikaudu 5× väiksem kui Eesti)
Riigikeeled: kreeka keel ja türgi keel. Turismipiirkondades saab hakkama inglise ja ka vene keelega
Rahaühik: euro (€); Põhja-Küprosel kasutatakse Türgi liiri

Ajavöönd: GMT+2 / suvel GMT+3 (sama mis Eestis)

Enamus elanikest on kreeka õigeusklikud. Vähemus on moslemid (peamiselt türgi küproslased). Riik on usuliselt salliv.

MIS TEEB KÜPROSE ERILISEKS

Küpros on eriline oma ainulaadse asukoha tõttu Vahemere idaosas, kus kohtuvad Euroopa, Aasia ja Lähis-Ida kultuurimõjud. Saar pakub enam kui 300 päikeselist päeva aastas ning kristallselget merd, mis teeb sellest ideaalse sihtkoha nii rannapuhkuseks kui aktiivseks puhkuseks. Küprose ajalugu ulatub antiikaega – siin leidub nii Kreeka templeid, Rooma mosaiike kui ka Bütsantsi kloostreid. Saar on seotud ka mütoloogiaga, sest legendi järgi sündis just siin armastusjumalanna Aphrodite. Lisaks võlub Küpros oma sõbraliku atmosfääri, maitsva Vahemere köögi ja aeglase, rahuliku elutempoga. Tänu väikesele vahemaale mägede ja mere vahel saab ühel päeval nii ujuda kui ka Troodose mägedes matkata.

MILLAL REISIDA

Aprill–juuni ja september–november – ideaalne ilm puhkuseks ja avastamiseks
Mai–oktoober – parim aeg rannapuhkuseks

Talv on pehme ja päikeseline; lund esineb harva ja peamiselt Troodose mägedes (jaan–veebr). Vahemereline kliima,väga kuumad ja kuivad suved (tihti 30–35 °C)

AVASTA KÜPROST

Paphos – antiiksed mosaiigid (UNESCO)
Troodose mäed – traditsioonilised külad ja kloostrid
Ayia Napa ja Protaras – valged liivarannad
Kyrenia (Girne) – maaliline sadamalinn

Nikosia vanalinn – ajalugu ja kultuur
Petra tou Romiou – Aphrodite legendaarne sünnipaik

Küpros pakub mitmekülgseid võimalusi nii aktiivseks puhkuseks kui ka täielikuks lõõgastumiseks. Saar on ideaalne rannapuhkuse sihtkoht, kus soe ja selge Vahemeri kutsub ujuma suure osa aastast. Lisaks rannamõnudele saab siin avastada rikkalikku antiikajalugu ja mütoloogiat, mille jäljed ulatuvad tuhandete aastate taha. Troodose mäestikus avanevad suurepärased võimalused matkamiseks ja rattasõiduks, samas kui rannikualad sobivad suurepäraselt sukeldumiseks ja snorgeldamiseks. Küprose köök peegeldab Vahemere parimaid maitseid – värske toit, kohalikud veinid ja rahulik söömiskultuur on siin elu loomulik osa. Lõõgastust pakuvad spaad ja väikesed kuurordid, kus rõhk on vaikusel, kvaliteedil ja personaalsel teenindusel.

INIMESED

Küproslased ise on tuntud oma sooja ja sõbraliku suhtumise poolest. Nad on rahulikud, kannatlikud ja väga külalislahked ning külalisi võetakse vastu siira avatusega. Elutempo on saarel aeglasem – siin väärtustatakse perekonda, head toitu ja koosolemise nautimist. Just see rahulik elurütm ja vahetu inimlikkus loovad Küprosel erilise atmosfääri, mis paneb paljud külastajad tagasi igatsema.

KASULIKUD TÄHELEPANEKUD REISIJALE

Vasakpoolne liiklus (Briti mõju)
Elektripistikud on Briti tüüpi
Väga turvaline reisisihtkoht
Sobib hästi peredele ja rahulikuks puhkuseks
Kraanivesi on üldiselt joogikõlbulik
Küpros on jagatud kaheks: lõunaosa (Küprose Vabariik) ja põhjaosa (Türgi kontrollitud ala). Kuigi Küprose Vabariigi valitsus ei tunnusta põhjaosa, saavad EL kodanikud riigi põhjaosa külastada ületades kontrolljoone selleks lubatud punktides. Piiripunktide ületamiseks peab kaasas olema pass.
Seaduslikud piiripunktid Küprose Vabariiki sisenemiseks ja sealt lahkumiseks on Larnaka (Larnaca) ja Pafose (Paphos) rahvusvahelised lennujaamad ning Larnaka (Larnaca), Lemesose (Limassol), Latsi ja Pafose (Paphos) sadamad.
Riiki sisenemine saare põhjaosast mõne muu lennujaama või sadama kaudu on vastuolus Küprose Vabariigi seadustega ning käsitletakse ebaseadusliku riiki sisenemisena.